Milline roll on vitamiinidel munakanade pidamisel?

Vitamiinide rollkanade kasvatamine.

Vitamiinid on eriline madala molekulmassiga orgaaniliste ühendite klass, mis on kodulindudele vajalik elu, kasvu ja arengu, normaalsete füsioloogiliste funktsioonide ja ainevahetuse säilitamiseks.
Linnuliha vajab väga vähe vitamiine, kuid neil on oluline roll lindude ainevahetuses.
Kodulindude seedetraktis on vähe mikroorganisme ja enamikku vitamiine ei saa organismis sünteesida, seega ei suuda need vajadusi rahuldada ja need tuleb saada söödast.

Selle puudus põhjustab ainevahetushäireid, kasvupeetust ja mitmesuguseid haigusi ning rasketel juhtudel isegi surma. Sugukanadel ja noortel tibudel on vitamiinide järele rangemad nõuded. Mõnikord ei ole kanade munatoodang madal, kuid viljastumisprotsent ja koorumisprotsent ei ole kõrged, mis on tingitud teatud vitamiinide puudusest.

1.Rasvlahustuvad vitamiinid

1-1. A-vitamiin (kasvu soodustav vitamiin)

See aitab säilitada normaalset nägemist, kaitsta epiteelirakkude ja närvikoe normaalset funktsiooni, soodustada kodulindude kasvu ja arengut, suurendada isu, soodustada seedimist ning suurendada vastupanuvõimet nakkushaigustele ja parasiitidele.
A-vitamiini puudus söödas põhjustab lindudel ööpimedust, aeglast kasvu, munatootmise vähenemist, viljastumise vähenemist, madalat koorumisprotsenti, nõrgenenud haiguskindlust ja vastuvõtlikkust mitmesugustele haigustele. Kui söödas on liiga palju A-vitamiini, st üle 10 000 rahvusvahelise ühiku/kg, suurendab see embrüote suremust varajasel inkubatsiooniperioodil. A-vitamiini on rikas tursamaksaõlis ning porgandid ja lutsernihein sisaldavad palju karoteeni.

1-2. D-vitamiin

See on seotud lindude kaltsiumi ja fosfori ainevahetusega, soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist peensooles, reguleerib kaltsiumi ja fosfori eritumist neerudes ning soodustab luude normaalset kaltsiumistumist.
Kui kodulinnul on D-vitamiini puudus, on organismi mineraalide ainevahetus häiritud, mis takistab luude arengut, mille tulemuseks on rahhiit, pehmed ja painduvad nokad, jalad ja rinnak, õhukesed või pehmed munakoored, vähenenud munatoodang ja kooruvus, kehv kasv, suled, karedad ja nõrgad jalad.
Liiga palju D-vitamiini võib aga põhjustada kodulindude mürgistust. Siin mainitud D-vitamiin viitab D3-vitamiinile, kuna kodulindudel on tugev võime D3-vitamiini omastada ja tursamaksaõli sisaldab rohkem D3-vitamiini.

1-3. E-vitamiin

See on seotud nukleiinhapete metabolismi ja ensüümide redoksprotsessiga, säilitab rakumembraanide täieliku funktsiooni ning võib edendada immuunfunktsiooni, parandada kodulindude vastupanuvõimet haigustele ja tugevdada stressivastast toimet.
E-vitamiini puudusega kodulindudel esineb entsefalomalaatsia, mis põhjustab paljunemishäireid, madalat munatoodangut ja koorumisvõimet. E-vitamiini lisamine söödale võib parandada koorumiskiirust, soodustada kasvu ja arengut ning tugevdada immuunsüsteemi. E-vitamiini leidub rohkelt rohelises söödas, teraviljaidudes ja munakollases.

1-4. K-vitamiin

See on komponent, mis on kodulindudele vajalik normaalse vere hüübimise säilitamiseks, ning seda kasutatakse üldiselt K-vitamiini puudusest tingitud verejooksuhaiguste ennetamiseks ja raviks. K-vitamiini puudus kodulindudel soodustab hemorraagilisi haigusi, pikka hüübimisaega ja väikeste veresoonte kahjustusi, mis võib põhjustada ulatuslikku verejooksu. Kui sünteetilise K-vitamiini sisaldus ületab 1000 korda normaalse vajaduse, tekib mürgistus ning K-vitamiini leidub ohtralt rohelises söödas ja sojaubades.

2. vees lahustuvad vitamiinid

2-1. Vitamiin B1 (tiamiin)

See on seotud kanade süsivesikute ainevahetuse ja neuroloogilise funktsiooni säilitamisega ning on tihedalt seotud normaalse seedimisprotsessiga. Sööda puuduse korral esineb kanadel isutus, lihasnõrkus, kaalulangus, seedehäired ja muud nähtused. Raske puudus avaldub polüneuriidina, mille korral pea on tahapoole kallutatud. Tiamiini leidub rohkelt rohelises söödas ja heinas.

2-2. Vitamiin B2 (riboflaviin)

See mängib olulist rolli in vivo redoksprotsessides, reguleerib rakkude hingamist ning osaleb energia- ja valguainevahetuses. Riboflaviini puudumisel kasvavad tibud halvasti, neil on pehmed jalad, sissepoole kõverdunud varbad ja väike keha. Riboflaviini leidub rohkelt rohelises söödas, heinajahus, pärmis, kalajahus, kliides ja nisus.

2-3. Vitamiin B3 (pantoteenhape)

See on seotud süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusega, dermatiidiga pantoteenhappe puudumise korral, karedate sulgede, aeglase kasvu, lühikeste ja paksude luude, madala ellujäämismääraga, südame ja maksa laienemisega, lihaste hüpoplaasiaga, põlveliigeste hüpertroofiaga jne. Pantoteenhape on väga ebastabiilne ja söödaga segamisel kergesti kahjustuv, seetõttu kasutatakse lisanditena sageli kaltsiumisooli. Pantoteenhapet leidub ohtralt pärmis, kliides ja nisus.

2-4. PP-vitamiin (niatsiin)

See on ensüümide oluline komponent, mis muundatakse organismis nikotiinamiidiks, osaleb organismi redoksreaktsioonis ning mängib olulist rolli naha ja seedeorganite normaalse talitluse säilitamisel. Tibude nõudlus on suur, isutus, aeglane kasv, kehv sulgiseisund ja karvavahetus, kõverad jalaluud ja madal ellujäämismäär; täiskasvanud kanade puudumine, munatootmise määr, munakoorte kvaliteet ja koorumismäär langevad. Liiga palju niatsiini söödas põhjustab aga embrüo surma ja madalat koorumismäära. Niatsiini leidub rohkelt pärmis, ubades, kliides, rohelises materjalis ja kalajahus.